Motikaga Aon Nangile

Järgmisel päeval läksin varakult ühte rendifirmasse motika järele. Pakuti ühte üsna vana Honda Clicki, hakkasin rendilepingule alla kirjutama kui nägin punkti et motika kadumise puhul tuleb maksta 65 tuhat bahti. No tere talv, see konkreetne eksemplar ei saanud rohkem maksta kui 10 tuhat ja 45 tuhandega oleks poest kaks põlvkonda uuema mudeli saanud. Küsimusele miks nii palju vastati et nemad olevat selle 65 tuhandega kunagi ostnud, ilmselt 7 aastat tagasi , tüüpiline tai suhtumine. Saatsin pikalt ja läksin teise firmasse kust sain ühe kõvasti uuema Yamaha Mio 125. Oli teine küll selline kriimustatud ja tegin igaks juhuks pilte et hiljem probleeme ei tekiks. Rendihinnaks on siin 200 bahti päev ja tahavad passi pandiks, õnnestus neile siiski ID kaart sokutada.

See Yamaha oli päris äkiline pill, kuid spidokas ei töötanud kahjuks :). Sõit läks jälle Ao Nangi, tahtsin selle kandi korralikult üle vaadata. Enne seda põikasin sisse Gastropod Fossils nimelisse kohta, need gastropoodid on 60 miljonit aastat vanad teod mis mererennast on välja uhutud, sissepääs maksis mingid  200 bahti, ei sobinud mulle. Sellel sildil on muideks  kirjutatud et kohalikud saavad sisse 20 bahtiga .

Kõrvalt sai piiluda et midagi ülihuvitavat seal ei ole

Siirdusin  kõrvalasuvasse turule, seal olid müügil omad gastropoodid :)

 

 Noh võtsin siis suuna Ao Nangi poole, teele jäi üks Tai tüüpi vabaõhu akvaarium kust mõned pildid.

Paari kilomeetri pärast hakkas tee ääres silma selline asi mis sundis tagasi pöörduma ja pilti tegema, täitsa lõpp ja uskumatu värk. Mõned võib-olla mäletavad nõukaajast MMM ja Mavrodi püramiidskeem tegutseb ka siin.

Noh varsti jõudsingi Ao Nangi, selline turismibroshüüridest tuttav pilt., rahvast eriti palju seal vees miskipärast ei olnud.

Sõitsin natuke edasi järgmisse- Nopphara Thara randa ja vett proovima, seal oli ikka päris hõredalt inimesi. Vesi oli ülisoe ja lainet polnud ollagi. Natuke jama oli see et vee läbipaistvus oli ca 1 meeter, selline üsna sogane.

Liival olid huvitavad mustrid , neid auke kaevavad seal pisikesed valged krabid.

Edasi sõites tuli rand kus tailased piknikke pidasid, taid teatavasti bikiine ei armasta ja vees käivad pikkades riietes, põhimõtteliselt samadega millega tänaval. Turiste sealkandis  enam polnud.

Võtsin suuna tagasi Krabi linna poole ja ilusad kaljud jäid jälle tee peale.

See on selline palmikasvandus, sajad palmid sirgetes ridades.

Tagasiteel oli bensiininäit päris nullis punane,  tekkis väike kahtlus kas kohale jõuan, bensu hulga kindlakstegemiseks kasutasin kõige kindlamat meetodit-  iste üles, kork maha ja loksutamine näitas et pool liitrit peaks ikka olema :) , sõit jätkus.